Õietolm

ÕIETOLMU KEEMILISEST KOOSTISEST, BIOLOOGILISEST TOIMEST JA RAVIOMADUSTEST*

Inimesele on õietolm mesinduse väärtuslik tervistav loodussaadus. Ükski inimese poolt valmistatud toiduaine pole nii keerulise koostise ja kasulike omadustega kui seda on õietolm. Õietolmus on ligikaudu 250 erinevat ühendit: valke (enamik vabade aminohapetena), lihtsuhkruid, rasvhappeid (ülekaalus küllastumata rasvhapped), eriti rohkesti B-grupi vitamiine, biostimolaatoreid, antibakteriaalseid ühendeid, mineraale, mikroelemente jm.

Täiskasvanud inimese aminohappete vajaduse ööpäevas katab 30g ehk kaks supilusikatäit õietolmu.

Õietolmul ja meel on olulisi erinevusi, seetõttu täiendavad need mesindussaadused teineteist suurepäraselt. Mees on palju lihtsuhkruid, õietolmus aga rasv – ja aminohappeid, mida mees ei ole. Õietolmus on rohkem B–ja A–grupi vitamiine, mees C–vitamiini. Ka mineraalide ja mikroelementide esinemine ei kattu täielikult.

Õietolm ei ole imerohi. Õietolmu tuleks võtta kui aktiivset loodusprodukti, mis peab korvama tööstuslikult töödeldud toiduainetes kaduma läinud vitamiinid, mineraalid, ensüümid jms.

Mesindus saadused (mesi ja õietolm) on eelkõige üldtugendavad, toniseerivad ja ainevahetust reguleerivad vahendid. Ka hea tervise korral tuleks iga päev mesindussaadusi tarvitada, sest sellega väldime paljusid haigusi.
Eesti tuntud teadjamehe Gunnar Aarma (praeguseks juba manalamees) andmetel on inimese parim toit teravili. Meie tehtavad pagaritooted (leivad, saiad, saiakesed) on enamasti valmistatud püülijahust, millest valtsimise tõttu on 80% mineraalidest kaotsi läinud. Selle tulemuseks on aga viletsa väärtusega püülitooted, mida meil aastast aastasse tarbida tuleb. See omakorda tingib inimese organismis kroonilise mineraalainete puuduse, mille tagajärjeks on vananemisel luude hõrenemine. Õietolmus on mineraalaineid 5-10 korda rohkem kui nisujahus. Seega aitaks õietolmu tarvitamine edukalt korvata organismis mineraalainete (kaltsium, fosfor, magneesium) puudujääki ja vältida luude hõrenemist.

Õietolm on suurepärane vahend kõhukinnisuse puhul. Õietolmul on pidev kergelt lahtistav toime. Regulaarselt õietolmu või suira tarvitav inimene unustab peagi kõhukinnisuse või – lahtisuse.

Depressioon ja kevadväsimus on talvise js kevadtalvise perioodi hädad, mil napib päikesevalgust ning on vähem värsket puu – ja juurvilja. Ka nende hädade puhul on tõhusaks rohuks õietolm.

Positiivsed tulemused õietolmu tarvitamisel ilmnevad juba nädala pärast. Eespool toodud tervisehädad on tänapäeval tüüpilised ja üldlevinud. Kõikvõimalike haiguste ja tervisehädade loetelu mille raviks või leevendamiseks saab abi õietolmust on loomulikult palju pikem.

Lõpuks on mõned hoiatused. Õietolm sisaldab rohkesti bioloogiliselt aktiivseid aineid, mistõttu ei tohi selle tarvitamisega liiale minna. Paljude autorite arvates pole otstarbekas süüa ööpäevas üle 30g õietolmu. Liigtarvitamine koormab ohtlikult maksa ja võib põhjustada maksakahjustusi. Tarvitava koguse määratlevad õietolmu tarvitamiseelne töötlus ja inimese tervislik seisund. Tervise tugevdamiseks soovitatakse süüa 20-24g õietolmu ehk kuhjaga supilusikatäis päevas. See kogus on soovitatav jagada hommikule ja lõunale. Soovitatav võtta 1-2 tundi enne sööki ja õhtul mitte tarvitada.

Ettevaatlikumad autorid soovitavad päevas piirduda 2,5-5g õietolmuga, s.o. umbes 1-2 teelusikatäit.
Õietolmu suhtes on ülitundlikke (allergilisi) inimesi, kes ei saa seda tarbida. Sellistel inimestel võib juba väike õietolmukogus põhjustada astmahoo, kublulise nahalööbe, naha sügelemist jne.

*Allikas:
“Õietolmust looduses, selle kogumisest, tehnoloogilisest töötlemisest ja kasutamisest
Suira tootmise võimalustest ja kasutamine”
Kokkuvõtte arendustööst PR-3-1.12-4 koostas Mati Haabel, juuni-august 2007.a.
Arendustöö on teostatud Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

—

Õietolmu koostis ja omadused**: